May 11, 2024

Põõsaste ja puude morfoloogilised omadused

Jäta sõnum

Põõsad on puittaimed, millel puuduvad ilmsed tüved. Taimed on üldiselt lühikesed ja ei ületa 6 meetrit. Nad hakkavad kasvatama horisontaalseid oksi maapinna lähedal. Kõik nad on mitmeaastased. Üldiselt on need laialehelised taimed. Mõned okaspuutaimed on põõsad, näiteks kadakas. Kui maapealne osa talve jooksul sureb, kuid juured säilivad ja jätkavad teisel aastal uute okste võrsumist, nimetatakse neid "poolpõõsasteks". Näiteks mõned Artemisia taimed on ka mitmeaastased puittaimed, kuid nad hukkuvad talvel.
Mõned varjutaluvad põõsad võivad kasvada puude all. Mõnes piirkonnas on mitmesuguste kliimatingimuste (nagu tuuline ja põud) tõttu maapealse taimestiku põhiosa põõsad, mis moodustavad põõsametsa. Ka rannamangroovid on omamoodi võsametsad.
Paljusid erinevaid põõsaid kasvatatakse nende väiksuse tõttu aiataimedena ja neid kasutatakse aedade kaunistamiseks. Põõsaste kõrgus on alla {{0}} m. Harusüsteemil puudub ilmselge põhitüvi (kui on põhitüvi, on see ka väga lühike) ja oksad tekivad kohe pärast maapinnast väljumist või kasvavad maapinnal kobaratena. Mõned selle maapinnal olevad oksad on püstised (püstised põõsad), mõned kaarjad (rippuvad põõsad), mõned roomavad maapinnal (ronivad põõsad), mõned ronivad teiste puude otsa (ronimispõõsad) ja mõned on harunenud ja koondunud allpool maapinnal või risoomi lähedal (kobaras põõsad). Kui selle kõrgus ei ületa 0,5 m, nimetatakse seda väikeseks põõsaks; kui talvel maapinnal olevad oksad surevad ja järgmisel kevadel uuesti tärkavad, saab temast poolpõõsas või alampõõsas.

Küsi pakkumist