Sissejuhatus bambusest

Bambus on mitmeaastane rohttaim seltsi Poaceae perekonnast Bambusa. Tema varred on enamasti puitunud, aga ka rohtsed, keskelt veidi õõnsad, rohkete ja tihedate sõlmedega. Tavaliselt on see 5-10 meetrit kõrge ja mõned võivad ulatuda isegi üle 40 meetri. Bambuse lehed on kitsad lansolaadid, tumeroheliste lehtedega. Bambusest lilled on nagu riisikõrvad, mille põhivärv on kollane. Õitsemise periood on tavaliselt mai ja viljaperiood on oktoober. Bambuse nimi pärineb selle iidsetest tähemärkidest, millel on rippuvate bambuselehtede kujutis, ja hiljem arenes see välja praeguseks Hiina tähemärgiks bambuseks.
Bambus on pärit Hiinast ja seda leidub rohkesti troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötmes. Seda kasvatatakse Hiinas laialdaselt, peamiselt toodetakse Sichuanis, Chongqingis, Zhejiangis, Jiangsus ja mujal. Seda levitatakse ka mõnes Aasia, Aafrika ja Põhja-Ameerika riigis üle maailma. Bambusele meeldib soe ja niiske kliima, kõrged nõudmised vee- ja soojatingimustele ning viljakas pinnas, hea drenaaž ning kergelt happeline orgaanilise aine ja mineraalsete elementide rikas muld. Bambuskiul on hea õhu läbilaskvus, veeimavus, kulumiskindlus ja muud omadused ning sellest saab valmistada erinevat mööblit või käsitööd; bambusevõrseid, bambuseriisi ja bambusviitsaid saab süüa või kasutada ravimina ning neil on kõrge majanduslik väärtus. Bambusel on lühike kasvutsükkel ja see on igihaljas aastaringselt. Seda saab kasutada ka linnas haljastava taimena. Bambuseoksad on kõrged ja peenikesed, aastaringselt rohelised ning uhked lume ja pakase üle. Iidsetel aegadel kasutati seda sageli püstiste ja järeleandmatute inimeste kirjeldamiseks. Bambus ei karda oma kasvuperioodil tugevat külma ja kuumust, tuult, pakast ega lund ning on inimeste seas väga armastatud.